31. märts 2009

Visandid valmis! (päriselt!)

Nagu planeeritud, on kõik visandid märtsi lõpuks valmis. Parandatud on mõned karakteri disainivead ning lisatud esialgne tekst. Tekst veel muutub sõnastuselt päris kindlasti lihvitumaks ja võibolla isegi kontseptsiooni poolest, kuid maht peaks enam-vähem lukus olema.

Ülaloleval pildil on näha kogu teos ühes kaadris. Printisin arvutis kirjutatud tekstiplokkidega kõik lehed A4 foraadile välja ja kleepisin kokku, et üldpili vaadata ja suuremaid vigu märgata. Seinal on ka väga mõnus punase tintekaga vigaseid kohti sodida :) Lisasin väljaprindil ka jutumulli kujud käsitsi, kuna arvutis polnud neid mõtet veel joonistama hakata. Nüüd järgnevalt valmima hakkav puhas sinise pliiatsiga joonistatav kavand nõuab, et kõik oleks võimalikult täpselt paigas.
Ilmselt saab lõplikul versioonil olema nii, et tekstimullidel pole musti raame. Esiteks saab minu brushijoon olema juba piisavalt aktiivne ja ekspressiivne, et need arvutilikult mõjuma jäävad elemendid oleks juba liiast. Ühe koomiksiruudu pind saab siis defineeritud olema värvilise taustaga ja tekstimull lõikab seda tausta omakorda valge pinnaga.

Üldiselt on meeleolu selline, et ei tahagi enam muud tööd teha kui koomikseid sarnaselt vorpida... Leiaks nüüd ka ainult selle isiku või asutuse, kes selle töö ja vaeva kinni maksaks, et põhitööna taolist asja harrastada ilma totaalses vaesuses elamata. Tegin naljapärast arvutuse, et kui miinimutasu eesti ajakirjandusel (madalaimad honorarid Eestis) ühe pildi eest on kuskil 300 krooni, siis minu töötasu kogu selle kupatuse eest peaks olema kuskil 67000 krooni. (Arvutuskäik lähtub sellest, et keskmiselt on ühel leheküljel 7 pilti: 7 X 300 X 32) Arvestades, et Eestis on taolise asja tegemises mul nagunii (tahtmatu) monopol ja motivatsioon ning kogu töö võtab aega kuskil 3-4 kuud tihedat tegevust, siis pole see ju sugugi palju :P Selge on aga see, et Eestis sellist honorari ma kindlasti ei saa ja pikk miinus on eelarvesse eelnevalt kirja pandud.
Samas lohutan end sellega, hulgi on alati odavam (ja kergem vorpida) ning võin üldse õnnelik olla, kui keegi seda avaldadagi tahab, kuna nagunii on lähiaastatel totaalne majanduslangus.

Siin tutvub esimene noor lugeja valmiva teosega (õnneks ei oska ta veel piisavlt rääkida, et süzheed teistele ära spoilida):

23. märts 2009

Visandid valmis! (peaaegu)


Vaadates eelmise postituse kuupäeva, on seda endalgi raske uskuda, kuid tõepoolest - mu ees laual on 32 lehekülge visandeid! Algne plaan oli visanditega ühele poole saada kuu lõpuks, alles 8 päeva pärast. Suur töö on tehtud, kuid nüüd reaalsusele silma vaadates, peab ütlema, et lõpliku kavandi valmimine sinna kuulõpu kanti lükkubki.

Pean nädala jooksul veel tegema järgmist:

1. Teksti valmis kirjutama, et saaksin aimdust, kui palju ja kuhu ma ruumi juurde tekitama pean. Nagu varem kirjutasin, olen hetkel põhirõhu pannud pildile. Teoreetiliselt peaks 90% koomiksist olem loetav-arusaadav ka ilma igasuguse teksita. Samas on mõningad kohad, mis kindlalt vajavad teksti sekkumist - mul pole tegelikult veel õrna aimugi mõnede tegelaste mõningate käitumismotiivide kohta... Nad pole seda lihtsalt verbaalselt väljendanud veel :)

Teksti hakkan kokku kribama arvutis. Täna pildistasin leheküljed üles (kümme korda kiirem kui tükkhaaval A3 paberite skännimine ja kokkusobitamine) ja panin küljendusprogesse. Teksti kirjutan siis eraldi kihil otse piltidele, nii nagu ta lõplikult olema hakkab. Tekstitüübiks jääb ilmselt anonüümne koomiksilik font, kuna ma olen liiga laisk enda käekirjafondi tegemiseks. Veel vähem viitsin ma hakata teksti maalima otse koomiksisse, mul pole lihtsalt selleks püsivust ega aega. Pealegi on mul plaanis see tulevikus ka inglise keelde tõlkida, et saada kogemus suhtlemiseks kirjastustega väljaspool Eestit. Ja arvutis käib teksti vahetamine 1-2-3.

2. Pean kogu kavandi üle käima selle pilguga (ja julma kustukummiga), et iga konkreetne tegelane laias laastus läbivalt sama näo ja teoga oleks. Mul polnud eelnevalt model sheete tehtud, kuna tegin karakteri väliskujud suurelt jaolt valmis nüüd koomiksi kavandamise käigus. Mõnes mõttes on taoline vabam suhtumine mulle rohkem sobivam, kuna tegelased saavad kohati "moonduda" vastavalt süzheele ja kompale. Teisalt, nüüd korraga kogu hunnikut lapates, moondub mõni neist liialt palju... Mõnel olen algse riietuse detaile ära unustanud, ühel muutub nägu koguni igal pildil, ainult riietus jääb samaks... Noh, tegelasi on küll nii lühikese loo kohta tegelikult päris palju, kuid see pole vabandus taoliseks jamaks.

3. Üks suur pilt on lõpetamata, ühele väiksele pildile ei osanud ma midagi veel joonistada ja läbivalt on vaja valmis joonistada umbes 100 kassi...

Kui needa asjad on tehtud, siis pean aprilli jooksul:

1. Sinise piiatsiga ja valguslaua abiga kogu kavandi paksemale paberile kandma.
2. Selle sinise kavandi ära inkima ehk siis musta joonistusvahendiga üle kontuurima (must vahend=Pentel Brushpen).
3. Koomiksi ära värvima. Seda teeb tegelt mu abikaasa.
4. Kaanepildi välja mõtlema ja teostama.


Üldsõnalist loba veel...
Toimetada oleks kavandi kallal veel palju ja ma ilmselt võiks nokitseda lõputult iga tööfaasi kallal. Kuid tahaks siiski kogu protsessi võimalikult kompaktse ja kiire hoida. Noh, nagu harjutus "päriselu juhtumiks", kus peaks näiteks paari kuuga kogu koomiksi valmis saama. Hetkel tundub kogu protsess venivat keskmiselt kolme kuu pikkuseks. Aprilli lõpuks on plaan asi igal juhul valmis saada ja see kõlab kahtlaselt ajakulukalt. Kuid eks näis... Võibolla järgmine koomiks (kui ma käesoleva teose tegemise kätte ära ei sure) valmib rutemini.

Praegune protsess on igal juhul end juba kuhjaga ära tasunud. Kolm nädalat iga päev pildikompasid valmis visates ja tegelasi skechides, on silmaga näha, et käsi läheb aina rohkem lahti. Samas, lõpp oli juba väga raske. Lihtsalt kurnatuse, tüdimuse ja talve esimese kallalekippunud (nohu)tõve tõttu. Põhjus, miks ma ei saa kunagi animaator olla, vaevab mind ka pikema koomiksi puhul - ma ei suuda ühe ja sama tegelast kümneid ja kümneid kordi innustunult joonistada. Võibolla seetõttu saigi alateadlikult tegelasi tehtud palju ja erineva tüpaazhiga.

Mida head siiani õppinud olen, mida edaspidigi rakendada tasub?
* Thumbnailid ehk algselt tehtud minipildid loo kulgemisest on absoluutselt möödapääsmatud! Ülimalt tihti pöördusin nende juurde tagasi, et mittetöötava kompa jaoks lahendust leida (kuigi ma thumbide puhul kompale pea üldse ei mõelnud).
* Ruudud on mul suurel kavandil eraldatud vaid ühe joonega, lõplikult peaks piltide vahele jääma ka valge ala. Kavandile sobis aga see ühejoone-eraldatus hästi, kuna tihti pidin ruutu nihutama vastavalt pildil toimuvale, kuna tegelaskuju või kompa seda nõudis. Väljajoonistatud ruutudega oleks seda keerukam teha olnud.
* Iga tsükkel (sisu-thumbnailid-kavandid) tasub korraga valmis teha, kuna muidu jääb vahele pikem paus, millest restarti teha on VÄGA raske. Seega on hea, kui on aega varutud. Kavanditega tegelesin pea iga päev kolme nädala jooksul.

Vigadest õpitakse ka.
* Hetkel tundub suurim viga olevat lehekülgede arv. 32 lehekülge puhast koomiksit sai suht huupi paika pandud ja lugu selles taktis suht täpselt valmis mõeldud. Nüüd aga seisan aga tõsiasja ees, et trükipoognas on 32 lehekülge ja tiitellehe jaoks pole enam ruumi. Igal juhul, kui see trükki jõuab kunagi, on see pisut freak-raamat juba ettemääratult.
* Tegelasi on liiga palju ja peategelast tegelt eriti polegi. Noh, on üks, kuid temale võiks rohkem tähelepanu pöörata. See vaevas mind tegelt juba üld-süzhee kavandamise juures, kuid nüüd suurt pilti nähes on see muidugi võimendunud. No kellele sa kaasa elad, kui peategelane esineb kui kuuvarjutus! Iga väiksemgi tähelepandamatus või käegalöömine võimendub, mitte ei kao joonistuste vahele!
* Kui tegeled A3 paberitel joonte vedamisega, osta pikem joonlaud kui 30 cm! See 40 cm pikkune joonlaud maksab vaid kümme krooni, eksole. Avastasin nimalt poole pealt, et kogu lehekülgede suurus oli kuskil muutunud vähemalt pool cm väiksemaks ühest küljest.
* Kui jood teed/kohvi/mahla, siis hoia oma Intuos3 digilauast eemale, eksole. Vedelikukahjustus ei mõju sellele neli-viis tuhat krooni maksvale vidinale kuigi hästi.
(Me kasutame nüüd Intuos2 lauda, mille ostsin kasutatult tunnustatud digimaalija Kaiti käest ja kui suudame sellest teetassid eemale hoida järgneva paari kuu jooksul, siis saab koomiks just selle lauaga ära värvitud.)

12. märts 2009

10 lehekülge pliiatsit!


Hurraa, eelmise nädalaga valmis 10 lehekülge suht täpseid kavandeid! Tulemuseks valus käsi ja suur kurnatus kogu seniseks nädalaks (täna on juba kolmapäev). Siiski võib tulemusega üldiselt rahul olla ja protsess ise oli ka üllatavalt lõbusapoolne.

Paar mõtet siia, mis ei oma erilist tähtsust laias plaanis, kuid käivad ehk "adekvaatse tööprotsessi kajastuse" juurde.
* Olen umbmääraseks ja utoopiliseks tempoks endale seadnud 10 lk nädalas. Eelmisel nädalal oli kõva vunk sees, kuid käesolev nädal näib kuluvat peamiselt taastumiseks... Nüüd kesknädalal leidsin jõu, et paberid uuesti ette võtta.
* Teine tärmin on endale seatud suve algus - siis võiks see juba ära trükitud olla mingil viisil. Eks näis, eks näis, mis elu tuua võib...
* Ma pole suutnud ega tahtnud lisada veel ainsatki tekstimulli. Mul on tekstiga kombeks liialdada ja liialt sõnaohtraks ja keerukaks minna. Paras mulle siis nüüd, kui teksti jaoks enam ruumi ei jää!
* Üldpilt tundub nihkuvat aina vanema vanusegrupi suunas. Ma ei tea, kas see on hea või halb... Olimar Kallase ja Priit Pärna lood olid ju ka lastele, kuid samas ka "vanadele". Taolisele määratlematule sihtgrupile pihta saamine on ilmraske ülesanne ja kindlasti pole see mu taotlus antud looga. Kuid ehk aitab see, et teksti nagunii väga palju ei mahu ja enamus jääb visuaalse huumori ja karakterite kanda. Samas, mu eesmärk pole anonüümset lugejat rahuldada, vaid endale võimalikult meeldiv asi teha meeldiva tööprotsessiga. Muul viisil pole huvitav.
* Illustratsioonitööde puhul on mul viimasel ajal kombeks olnud teha mitmeid kavandeid ja neid valguslauaga aina täpsemaks kavandada. Nüüd olen õppinud ära kustkummi kasutamise! Mul on lihtsalt tunne, et ma ei suuda seda veel kaks korda ümber joonistada... Järgmine ümberjoonistus saab olema küll valguslauaga, kuid siis juba paksule paberile sinise pliiatsiga, et brushpenniga seejäral ära kontuurida kõik.
* Koomiksi loomisprotsess ja tulemusest saadav kaiff on endiselt sama, mis see oli 10 või 15 aastat tagasi lapsepõlves ja noorukieas - kõik polegi minu jaoks veel kadnud!

1. märts 2009

Maailma naba - sissejuhatus ja algus

Mis toimub?
Alustan käesolevaga ühe koomiksi valmimisprotsessi kajastamist. Peamiselt seetõttu, et endal hiljem huvitav vaadata oleks ja ka protsessile teatud kontrollmehhanism avaliku blogi näol anda.

Koomiksi tööpealkiri on "Maailma naba". See lugu on peamiselt suunatud lastele ja lastemeelsetele. Projekti teostan koos osalt abikaasa abiga. Esialgu tegutseme "oma lõbuks", kuna pole ei kirjastajat ega tellijat. Paari kirjastajaga oli siiski enne majandussurutise täielikku sissesadamist 2008. aasta lõpupoole juttu, huvi oli tolal vähemalt olemas, kuid kokkulepeteni ei jõudnud (ega tahtnudki veel jõuda). Isiklikus plaanis teostan seda koomiksit eelkõige enda proovilepanekuks. Olen juba vist üle viie aasta plaaninud joonistada mõni pikem koomiksilugu, kuid siiani pole tegudeni jõudnud. Nüüd, 2009ndal aastal otsustasin, et kui ma ka oma 30ndaks sünnipäevaks seda ikka veel teinud pole, olen totaalselt läbi kukkunud "koomiksikunstnik". Hiljuti sain juba 29.

Taustast.
Oma viimase pikema koomiksi tegin 16-aastaselt. Pikaks koomiksiks pean siinkohal lugu, mille lehekülgede arv on üle 30 ja seda kannataks eraldi trükisena kirjastada. Too puberteedieas tehtud koomiks oli 32 lk pikk, enda köidetud ja juba nii ebatsensuurse pealkirjaga, et seda ei kannata siia kirjagi panna. Seda eesti undergroundkoomiksi klassikat on lugenud mu põhikooliaegne pinginaaber ja abikaasa. Ma eelistan, et see lugejate arv ei kasvagi...

Vahepeal tegin läbi aastate päris mitmeid lühikoomikseid nii novelli kui ka ajaleheriba formaadis, kuna pidasin lühiformaati just selleks õigeks ja heaks vormiks, et midagi kähku ära öelda või mõnd huvipakkuvat stiili katsetada. Umbes 23 eluaasta paiku hakkasin arvama, et nö suurvormid koomiksis on ka võluvad. Sellest ajast alates olen plaaninud võibolla kümneid (sadu?) erinevaid lugusid, mida sel kujul jutustada. Miks neist ükski valminu pole? Hea küsimus ja ma tean ka vastust! Esiteks pole mul olnud piisavalt kindlat kätt ja vahendit, et end suure lehekülje arvu ees enam-vähem kindlana tunda. Teiseks poel mul olnud piisavalt ühtset loo-kontseptsiooni. Kas nüüd on? Aeg annab vastuse, kuid vähemalt on mul hetkel ülbet pealehakkamist ja lühivorm on lihtsalt lõplikult ära tüüdanud.


Algus.
Ega ta nüüd teap mis suurvormina plaanitud polegi - 32 lehekülge. Kuid neetult töömahukas on ta siiski. Õnneks on abis abikaasa, kel on ka küllalt suur koomiksitegemise kogemus. Lohutan end sellega, et kui sellele loole peaks kunagi järgnema muud pikemad koomiksid, siis läheb meil või mul ehk ladusamalt ja kiiremini.

Postitan siia väikse ülevaate siiani toimunust. Umebs 4 kuu jooksul on muud kiirete tööde-tegemiste ja eraeluliste teimetuste kõrval valminud koomisksist loo üldine kulgemine kavandi vormis ehk thumbnailid.

1. Brainstorming ja lehekavandid.

Ma pole kuigi palju uurinud teiste koomiksitegijate töömeetodeid. Aga nii palju, kui kuulnud-näinud olen, on need suht sarnased allolevale tööprotsessile - suurtest ideedest liigutakse tasapisi konkreetsemateni.
Alul istusime siis kaasaga maha ja lõbustasime end nii tunni-paari vältel mõtetega, milline üks naljakas ja huvitav lastekoomiks võiks olla ja milliseid tegelasi sisaldada. All on näha selle töö vili märksõnadena lk 1 näol. Edasi panime paika loo kulgemise umbkaudse rütmi (näide lk 2) ja siis trükkisime paari lauset iga lehekülje kohta, et endal selgem pilt oleks (näide lk 3). Kokku võttis protsess aega paarist-kolmest päevast mõned tunnid.

2. Krakterid ja keskkond.

Edasi võtsime kätte ja kriitseldasime hunniku pabereid täis visioonidega, kuidas võiks välja näha koomiksis tegutsevad tüübid. Need olid küll väga esialgsed mõtted, kuid tundub, et mitmed neist lähevad isegi käiku. Tegime seda muide 24H koomiksiürituse raames.
(Blurrisin need ja edasised visandid ära, kuna ma taha, et sisu väga ilmne oleks ja teiseks võib paljugi veel kardinaalselt muutuda.)

3. Väikesed thumbnailid.

Edasi tegutsesin peamiselt üksi. Alustasin väikeste piltide skitseerimist, mis näitavad, mis miskil leheküljel täpsemalt toimub. See on siiani olnud kõige aeganõudvam osa. Kuna detailsusele ega joonistamisele selle faasis üldse rõhku panema ei pea (ei tohigi!), siis on need pildikesed üpris väikesed. Ühele A4 lehele mahub suisa 9 lehekülje jagu koomiksit!
See protsess võttis vist aega umbes 3 tööpäeva (mitte järjestikust) ja juhe oli ikka päeva lõpuks parajalt koos, kuna "arvutamist" on siinkohal teha väga palju. Samas on see tööprotsessi osa, kus on veel kõige enam vabadust ja esinevad süzheelised ideesähvatused, mis on koomiksi loomise juures üks suuremaid lõbusid. Seega on siin käsikäes koos koomiksloome kõige suurem valu ja võlu.

4. Suuremad thumbnailid.

Väikeste thumbnailide viga on see, et enda kriitseldatud-konstrueeritud süzhee kipub ruttu meelest minema ja genidaalse ideesähvatuse paika pannud paar joont ei aita alati. Seega tuleb need ruttu ümber joonistada suuremateks.
Siin mahub nüüd ühele A4 leheküljele 4 lehekülge koomiksit. Täpsustasin samas muidugi ka juba detaile ja parandasin loogikavigu, rütmi ning süzheed. Teksti on siin vaid üksikute lausete või märksõnadena.
Aega võttis see töö jällegi 3-4 päeva, kuid läks juba pisut lihtsamalt. Muide, kuna väikestelt thumbnailidelt suurtele ülekandmises tekkis mul vahepeal pea kuuajane paus, siis oli koomiksi teist osa juba märgatavalt raskem "taastada".

5. Suur kavand.

Siin pole esialgu veel midagi. Otsustasin ainult ära, et rohkem ma väikselt ei viitsi seda koomiksit ümber joonistada ja hakkan hoopis suuri kavandeid tegema A3 paberil. Samas asun sinna paralleelselt ka teksti välja mõtlema. All on näha esimese lehekülje joonitud paber. Siin on ehk kõige aeganõudvam tööprotsessi osa, kus on tohutult detaile ja kompositsiooni veel vaja läbi mõelda. Samuti hakkavad siin oma välist ja sisemist kuju võtma tegelased. Kuid see pole enam nii keerukas need eelnevad kui väikesed thumbnailid, kus peab terve maromaailma süsteemi nullist peale valmis looma.

Kujutan ette, et ka suurelt pean selle vähemalt kaks korda ümber joonistama enne kui musta värviga puhtaid kontuure tegema asun. Samas ei sea ma endale hetkel mingit tähtaega. Koomiks võib valmida kuu ajaga alates tänasest postitusest ...või ka 31 detsembril sel aastal.