Visandid valmis! (peaaegu)

Vaadates eelmise postituse kuupäeva, on seda endalgi raske uskuda, kuid tõepoolest - mu ees laual on 32 lehekülge visandeid! Algne plaan oli visanditega ühele poole saada kuu lõpuks, alles 8 päeva pärast. Suur töö on tehtud, kuid nüüd reaalsusele silma vaadates, peab ütlema, et lõpliku kavandi valmimine sinna kuulõpu kanti lükkubki.

Pean nädala jooksul veel tegema järgmist:

1. Teksti valmis kirjutama, et saaksin aimdust, kui palju ja kuhu ma ruumi juurde tekitama pean. Nagu varem kirjutasin, olen hetkel põhirõhu pannud pildile. Teoreetiliselt peaks 90% koomiksist olem loetav-arusaadav ka ilma igasuguse teksita. Samas on mõningad kohad, mis kindlalt vajavad teksti sekkumist - mul pole tegelikult veel õrna aimugi mõnede tegelaste mõningate käitumismotiivide kohta... Nad pole seda lihtsalt verbaalselt väljendanud veel :)

Teksti hakkan kokku kribama arvutis. Täna pildistasin leheküljed üles (kümme korda kiirem kui tükkhaaval A3 paberite skännimine ja kokkusobitamine) ja panin küljendusprogesse. Teksti kirjutan siis eraldi kihil otse piltidele, nii nagu ta lõplikult olema hakkab. Tekstitüübiks jääb ilmselt anonüümne koomiksilik font, kuna ma olen liiga laisk enda käekirjafondi tegemiseks. Veel vähem viitsin ma hakata teksti maalima otse koomiksisse, mul pole lihtsalt selleks püsivust ega aega. Pealegi on mul plaanis see tulevikus ka inglise keelde tõlkida, et saada kogemus suhtlemiseks kirjastustega väljaspool Eestit. Ja arvutis käib teksti vahetamine 1-2-3.

2. Pean kogu kavandi üle käima selle pilguga (ja julma kustukummiga), et iga konkreetne tegelane laias laastus läbivalt sama näo ja teoga oleks. Mul polnud eelnevalt model sheete tehtud, kuna tegin karakteri väliskujud suurelt jaolt valmis nüüd koomiksi kavandamise käigus. Mõnes mõttes on taoline vabam suhtumine mulle rohkem sobivam, kuna tegelased saavad kohati "moonduda" vastavalt süzheele ja kompale. Teisalt, nüüd korraga kogu hunnikut lapates, moondub mõni neist liialt palju... Mõnel olen algse riietuse detaile ära unustanud, ühel muutub nägu koguni igal pildil, ainult riietus jääb samaks... Noh, tegelasi on küll nii lühikese loo kohta tegelikult päris palju, kuid see pole vabandus taoliseks jamaks.

3. Üks suur pilt on lõpetamata, ühele väiksele pildile ei osanud ma midagi veel joonistada ja läbivalt on vaja valmis joonistada umbes 100 kassi...

Kui needa asjad on tehtud, siis pean aprilli jooksul:

1. Sinise piiatsiga ja valguslaua abiga kogu kavandi paksemale paberile kandma.
2. Selle sinise kavandi ära inkima ehk siis musta joonistusvahendiga üle kontuurima (must vahend=Pentel Brushpen).
3. Koomiksi ära värvima. Seda teeb tegelt mu abikaasa.
4. Kaanepildi välja mõtlema ja teostama.


Üldsõnalist loba veel...
Toimetada oleks kavandi kallal veel palju ja ma ilmselt võiks nokitseda lõputult iga tööfaasi kallal. Kuid tahaks siiski kogu protsessi võimalikult kompaktse ja kiire hoida. Noh, nagu harjutus "päriselu juhtumiks", kus peaks näiteks paari kuuga kogu koomiksi valmis saama. Hetkel tundub kogu protsess venivat keskmiselt kolme kuu pikkuseks. Aprilli lõpuks on plaan asi igal juhul valmis saada ja see kõlab kahtlaselt ajakulukalt. Kuid eks näis... Võibolla järgmine koomiks (kui ma käesoleva teose tegemise kätte ära ei sure) valmib rutemini.

Praegune protsess on igal juhul end juba kuhjaga ära tasunud. Kolm nädalat iga päev pildikompasid valmis visates ja tegelasi skechides, on silmaga näha, et käsi läheb aina rohkem lahti. Samas, lõpp oli juba väga raske. Lihtsalt kurnatuse, tüdimuse ja talve esimese kallalekippunud (nohu)tõve tõttu. Põhjus, miks ma ei saa kunagi animaator olla, vaevab mind ka pikema koomiksi puhul - ma ei suuda ühe ja sama tegelast kümneid ja kümneid kordi innustunult joonistada. Võibolla seetõttu saigi alateadlikult tegelasi tehtud palju ja erineva tüpaazhiga.

Mida head siiani õppinud olen, mida edaspidigi rakendada tasub?
* Thumbnailid ehk algselt tehtud minipildid loo kulgemisest on absoluutselt möödapääsmatud! Ülimalt tihti pöördusin nende juurde tagasi, et mittetöötava kompa jaoks lahendust leida (kuigi ma thumbide puhul kompale pea üldse ei mõelnud).
* Ruudud on mul suurel kavandil eraldatud vaid ühe joonega, lõplikult peaks piltide vahele jääma ka valge ala. Kavandile sobis aga see ühejoone-eraldatus hästi, kuna tihti pidin ruutu nihutama vastavalt pildil toimuvale, kuna tegelaskuju või kompa seda nõudis. Väljajoonistatud ruutudega oleks seda keerukam teha olnud.
* Iga tsükkel (sisu-thumbnailid-kavandid) tasub korraga valmis teha, kuna muidu jääb vahele pikem paus, millest restarti teha on VÄGA raske. Seega on hea, kui on aega varutud. Kavanditega tegelesin pea iga päev kolme nädala jooksul.

Vigadest õpitakse ka.
* Hetkel tundub suurim viga olevat lehekülgede arv. 32 lehekülge puhast koomiksit sai suht huupi paika pandud ja lugu selles taktis suht täpselt valmis mõeldud. Nüüd aga seisan aga tõsiasja ees, et trükipoognas on 32 lehekülge ja tiitellehe jaoks pole enam ruumi. Igal juhul, kui see trükki jõuab kunagi, on see pisut freak-raamat juba ettemääratult.
* Tegelasi on liiga palju ja peategelast tegelt eriti polegi. Noh, on üks, kuid temale võiks rohkem tähelepanu pöörata. See vaevas mind tegelt juba üld-süzhee kavandamise juures, kuid nüüd suurt pilti nähes on see muidugi võimendunud. No kellele sa kaasa elad, kui peategelane esineb kui kuuvarjutus! Iga väiksemgi tähelepandamatus või käegalöömine võimendub, mitte ei kao joonistuste vahele!
* Kui tegeled A3 paberitel joonte vedamisega, osta pikem joonlaud kui 30 cm! See 40 cm pikkune joonlaud maksab vaid kümme krooni, eksole. Avastasin nimalt poole pealt, et kogu lehekülgede suurus oli kuskil muutunud vähemalt pool cm väiksemaks ühest küljest.
* Kui jood teed/kohvi/mahla, siis hoia oma Intuos3 digilauast eemale, eksole. Vedelikukahjustus ei mõju sellele neli-viis tuhat krooni maksvale vidinale kuigi hästi.
(Me kasutame nüüd Intuos2 lauda, mille ostsin kasutatult tunnustatud digimaalija Kaiti käest ja kui suudame sellest teetassid eemale hoida järgneva paari kuu jooksul, siis saab koomiks just selle lauaga ära värvitud.)