Pixarikoolitus Viborgis - päev 11

Täna õppisime volüümi ja vormi. Vaatasime muuhulgas Rubensi maale ja Jackie Chani filme. Sain isegi midagi uut teada... Seetõttu oli päev eriti väsitav. Õhtul, kui kõik suht soodad olid õppemaratonist, saime ülesande nimega Junkyard Romance.

Lisan veel vaid mõned turistifotod, mis järgivad mõningaid kahe nädala jooksul õpitud reegleid.

Tilted camera. Stable form.
Minu ja Meelise elukoht. Mina esimesel korrusel, Meelis teisel. Kokku 6 tuba. Ühes neis ööbib hetkel vana Taani animatsiooni klassik à la Taani Pärn, kes resideerub alaliselt hoopis Kanadas. (Hetkel nime ei oska öelda, tuletage meelde hiljem täiendada) Asjatab siin midagi animatsioonikoolis. Meelis on tal ka Kanadas külas käinud - mehel on tagaaias raudtee.

Kõik elemendid juhivad tähelepanu focal pointi ehk raekoja poole. Minu tähelepanu tõmbavad siiski siin pigem jalgrattad. Rattateid on siin palju ja sõiduteest moodustavad nad kohati vaat et suurima osa. Tartu kitsastel ja eluohtlikel tänavatel igapäevase sõitjana oskan öelda vaid: grrrr...

Jälle focal point. Seekord on pisut ka value ja contrasting shapes mängus. Vanalinnas pole ma üldse tegelikult turisti mängimas käia saanud välja arvatud mõned kiired jooksud lõunavaheajal või peale enne kuut, mil kõik arvukad poed punktipealt kinni pannakse.

Dark against light. Repeated shapes. Counterbalancing object. Mõttetu tänav.

Käisime ka lifedrawing klassis täna õhtul. Modelliks oli muldvana mees, kes oskas poseerida väga profilt ja isegi oma tegevust inglise keeles täpsustada. Wow!


Vanames ründab iseennast. Eales varem pole ma kohanud modelli, keda oleks pandud nii poseerima, veel vähem kes oskaks ise seda poosi läbi viia... Nagu ütles Meelis: very nice!

Pixarikoolitus Viborgis - päev 10

Pidin kontrollima, et kas see on tõesti kümnes päev siin kaugel maal eksootilisel koolitusel. Jah, on! Või õigemini - oli.
Mis ma selle päeva kohta oskan kosta... Ei toimunud järjekordselt midagi peale pika ja näiteid pungil täis loengu (kaadri ülesehitus ehk staging hele-tumedus ehk value), pärast mida saime ülesandeks koostada üks kontseptsioonikaader. Seekord polnud aga tegu kuubikute ega shokolaadijäätisega. Oh ei, siht on nüüd seatud hulga kõrgemale - klassikale ja eelkõige sellele dekonstruktiivselt lähenemisele. Pildi teemaks oli: Monsters Attacking Ancient Rome. Nii et jälle kord ülimalt tõsine ja sügvat konsendratsiooni vajav teema. Ilma naljata, kusjuures.

Kuna on kümnes päev ja koolitus läheneb kohe-kohe oma vääramatu lõpuni ja viimasel päevadel ilmselt palju vaba aega ei kipu jääma siin heietamiseks, siis oleks vast aeg küsida, et mida ma lõpeks õppinud kah olen. Olen õppinud, et:
1) pilti disainides laena, või veel parem, varasta võimalikult palju
2) keep it simple, stupid
3) use The Force
4) (täiend) koolita end tihtimini
5) kui oled välismaal, ära veeda aega internetis oma blogi täiendades

Kuna täna midagi muud olulist ei toimunud, siis panen siia inspireerituna loengus nähtud film-noir näidetest ja õhtul samast kategooriast vaadatud filmist The Third Man, ühe pildi kohalikust antikvariaadist omastatud fotokoomiksist, mis on valminud inspireerituna Fritz Langi filmist M.


PS. Tuletage mulle meelde, et ma viimastel päevadel veel turistikaid klõpsiks.

Pixarikoolitus Viborgis - päev 9

Kui eile joonistasid kunstnikuhakatised ristkülikuid, siis täna sõid nad jäätist. Kõik käis väga akadeemiliselt muidugi. Esmalt oli päeval kuuetunnine ülimalt tihe loeng vormidest. Siis sai igaüks nina alla jäätiseportsu. Õpilane sulges silmad, võttis väikese tester-ampsu ja veeretas sulavat shokolaadijäätist suus üle kõigi retseptorite nagu kõige peenem jäätiseekspert. Järgnevalt avas ta silmad ja sirgeldas markeriga tema ees olevale paberile vormi, mis kujutluspilti kerkis inspireeritult hardast shokolaadijäätise maitsest! Siis ta googeldas natuke ja täitis veel mõnikümmend lehte abstraktsete assotsatsioonidega ning sõi oma jäätiseportsu muidugi. Vot nii käib siin õppetöö.

Panen kirja meie praeguse õpetaja Lawrence'i iseloomustuse möödunud päevade põhjal. Tegu on väga õpetajaliku õpetajaga. See tähendab, ta kehtestab end jõuliselt ja omab laia teadmistepagasit õpetatavast ainest. Oma sõnul on ta töötanud enam-vähem kõigis animatsioonistuudiotes Ameerikas, saanud oma graafilise novelli eest Esineri auhinna nominatsiooni ja omab mentoreid tippude tipust. Seejuures ei tundu ta olevat kuigi vana. Üle neljakümne kindlasti veel mitte. Ta pole abielus vaid omab tüdruksõpra. Tal on otsene ebakorrektne huumor, sarkastiline maailmavaade ja ta rõõmustab, kui kunst suudab teda kurvalt tundma panna. Tema naljad keerlevad tihti vallalisolemise ümber. Ta ei hoia tagasi oma pettumust õpilase suutmatuse kohta öelda kuidas esitatud slaid teda tundma pani. Kohati väljendab ta end kui teismeline, kohati peab ta maha traktraadi kui kõiges pettunud elufilosoof. Tema hauakivil saab olema tekst: "At Least I Tried". Ta kasutab palju ebatsensuurseid väljendeid, kuid see ei kõla (peaaegu) kunagi nagu roppus. Tema korduvad väljendid: "Now how cool is that?!" "Ain't that cool?!" "Does this make sense?" "Okay!" "Fuck!" "C'mon guys!". Ta pole kunagi tahtud olla õpetaja ja ta tegeleb ka raamatu koostamisega oma lõpmatust õppmaterjalist.
Selline mees siis.

Meelis, kui siinne pikaajaline õpetaja, kõneles pisut ka kooli ajaloost. Panen siia kirja.
Kool oli kunagi 90ndate alul siin Viborgis vaid entusiastide workshop, mis toimis paaris majas üüritud pindadel, praegusest asukohast mitte kaugel. Meelis, kes töötas toona Taanis animaatorina, kutsuti sinna tuttava poolt osalejatele pisut innustust jagama animatsiooni vallas, nõnda tekkisid kontaktid asutusega. Möödusid aastad ja Meelis jäi kambast eemale. Mingi hetk võttis aga kunagine ninamees temaga ühendust ja kutusus uuesti õpetama. Meelise üllatuseks oli workshopist saanud toetusrahade toel täiesti asjalik kõrgkool mitme oma majaga (endised kasarmud). Ja nii ta nüüd siin laiutabki, põhimõtteliselt in the middle of nowhere, Euroopa üks kahest animatsioonikoolist (kontrollimata fakt). Prantsusmaal pidi ka üks animatsioonikool olema, kuid erinevalt sealsest, on siin õhkkond vaba ja õpilased töötavad hilisööni kooli ruumides. Endiseid kasarmuid on vähemalt 6, lisaks veel mingid hooned, mille otstarve on hämar, paiknevad nad kaarjalt ümber suure muruväljaku. Ruumipuudust niisiis esialgu pole. Mitmeid hooneid pole üleni kordagi tehtud. Värvi workshop nädalavahetusel toimus näiteks majas, kus peale enamus ruume olid ainult kummituste päralt.

Pixarikoolitus Viborgis - päev 8

Tänase päeva praktiline töö näeb siis välja nii. Hunnik ristkülikuid ja jooni. Ja ka tänase päeva teoreetiline osa koosnes peamiselt samade elementide studeerimisest näitematerjali alusel. Visuaalne materjal, mis esitati, varieerus antiikskulptuurist kuni filmini Matrix. What a ride, ühesõnaga. (Vabandan sagenevate anglismide pärast, kuid üle nädala ingliskeelset juttu kuulates jääb külge...)

Ülalolev ülesanne osutus tegelikult lahendamatuks. Veendusin seda ise arvutis üle tunni aja igatpidi proovides, üritades homme hommikuks nõutud puhtandiga hakkama saada. Meelisega õhtul filmi vaatamast tulles (käisime ühes loengusaalis projektoriga Totorod vaatamas), istus arvutiklassi nurgas krõllis silmadega üks meie kaaskannatajatest, kes oli ilmselt seal tunde viibinud antud ülesande kallal. Oma sõnul ta lahendust leinud päris polnud, kuid oli hakanud neis kujundites juba pilte nägema - koridorid, tänavad... Ühesõnaga, tasub ettevaatlik olla igasuguste kavalate juutidega (meie õpetaja on pesueht juut, kui ma seda varem maininud pole), kes mingeid kahtlaseid ülesandeid jagavad. Mõned end kunstnikuks pidavad isikud lihtsalt ei talu, kui neile antud visuaalne probleem ei kalkuleeru ja hasardist jooksevad, kuni lõplikult langevad.

Mina õnneks olen juba liialt kurnatud kogu 8-päevasest õppetrambist, et selliste probleemidega pead vaevata.
Või siiski, äkki kui ma selle parempoolse ristküliku tooks pisut allapoole ja joont pisut paremale nihutaks... äkki siis...
Hmm...
Tõesti... tasub proovimist...

Pixarikoolitus Viborgis - päev 7

Värviõpetus on turbokiirusel ja väga pealiskaudselt läbitud. "Läbitud" on muidugi suhteline mõiste, kuda õppejõu sõnul võib juba halltoonidest terve nädala rääkida ja näiteks nädalane värviõpe on nali.
Aga siiski uks sai praotatud. Ja sealt kumav valgus, mis pole mitte vikarkaarevärviline, vaid kooseneb satureeritud ja desatureeritud ning külmade ja soojade toonide kombinatsioonide geniaalsest koostööst, on kutsuv.
Peab ütlema, et mõnevõrra üllatav oli päriselt käed värviseks saada, kuid selgus, et asja mõistmiseks oli "päris" värvidega jändamine ainuõoge valik.
Siin väike fotoseeria lõunapausil olevast tööruumist.

Meelis uurib värvithumbnailisid. Töölauad on... nagu töölauad ikka.

Maali värvigamma koopia, mis osutus olevat "too saturated". Teisel päeval tehtud Doré illustratsioonile mõeldud värvithumbnailisid ma siia panema ei hakka, et mitte häbi tunda...

Mõned õpetaja tehtud kiired thumbnailid... Lohutan end sellega, et ta aastaid taustamaalidega animatsioonis tegelenud.

Spetsiaalselt Ivarile värviratas, millest õpe pihta hakkas.

Nagu vist varem ka mainisn, teevad animatsioonikooli ühes tiivas grupeering inimesi piraadifilmi. Siin on mõned fotod võtteplatsilt, kus laiutab toasuurune purjekas, mida ehitati 6 kuud ja mis figureerib valmivad 8-minutises multikas 2 minutit. Kunst võib olla väga... ajakulukas.







Rezhisöör räägib oma projektist täpsemalt. 2 aastat on seljataga ja aasta võibolla ees.

Suure ja väikse kontrast ehk Meelis ja piraat.

Pixarikoolitus Viborgis - päev 6

Hurraa! Üle poole "ajateenistusest" on läbi! Tänane soe, lausa suvine laupäev möödus siin aga klassiruumi nelja seina vahel uurimas värvimaailma saladusi... Esimene viis minutit uue õpetajaga (Lawrence) andis juba selgelt mõista, et tegu on eelneva (Topolos) täieliku vastandiga nii õpetamismeetodite kui ka isikuomause poolest. Kui Topolos käis igaüht kätpidi teretamas, nime hääldamas ja visiitkaarti pihku torkamas, siis Lawrence ei pööranud klassi sisenedes meile ainsatki pilku ja asus käredalt töölehti ja töökäsklusi laiali loopima. Siin pole aga tegu situatsiooniga good cop versus bad cop, kuna nad mõlemad panevad sama effektiivselt pätte ehk harimatust trellide taha. Pean ütlema, et sain värviteooriast täna rohkem sotti kui Kunstiakadeemias 4 aasta jooksul. Kahjuks see nii on ja siit tuleb punkt USA cartoon-töösuse kasuks versus eesti haridussüsteem(itus)...

Lõunapaiku saabus lennukilt ka õnnelik kuid väsinud Meelis, kes tööprotsessi praktisse ossa ilma pikema jututa kaasa kisti. Õhtuks olime kõik pehmelt öeldes soodad ja olen seda praegugi - ei hakka seetõttu päeva pisidetailidesse laskumagi. Piltlikult näitab olukorda seegi, et mul pole täna ainsatki pilti lisada. Polnud lihtsalt mahti fotokat kotist välja tõmmata.

Homme on pühapäev ja seega tihe tööpäev. Loodan ka mõne pildi teha...

Pixarikoolitus Viborgis - päev 5

Hurra! Kontseptsioonidisaini kursuse esimene pool on läbitud! Ameerika õpetaja suutis end nädalaga kõigiga semuks teha ja hüvastijätt muutis meele kurvaks nagu oleks vaat et vanast sõbrast lahku läinud. Täna päeval tegi ta meile välja ka ühise lõuna itaalia restoranis (kus serveeriti rootsi laua stiilis toitu).
Homme põrutab ta Londonisse sõpradele külla ja siis tagasi koduplaneedile.

Muide, nädala alul pakkus ta omaltpoolt ka oma õppematerjale soovijatele ja ma soovisingi (ainukesena millegipärast). Sain pool DVD-täit Star Warsi (uuemate osade) kontseptsioonikunsti ja pisut ka storyboardi-juttu. Ei midagi põrutavat, kuid internetti ma sealt siiski midagi panna ei tohi. Seda lubadust ma siinkohal siis murdma ei hakka, kuigi tal poleks ilmselt ka ei sooja ega külma, kuna Lucasfilmi palgal ta enam pole. Pixari asju ta muidugi mulle ei andnud, kuna seal ta töötab teatavasti praegusel hetkel ja majasiseste materjalide võimalik netti lekkimine põhjustaks kindlasti paksu pahandust. See selleks.

Muidu õhtuks said kõik oma tööd enam-vähem valmis ja toimus veel ühisvaatamine ekraanil, millega koos õpetaja viimaseid (positiivseid) kommetaare loopis. Tööprotsess oli tõesti pingeline olnud ja kahtlen, kas õppejõul endal Pixariski nõnda raskeid tööpäevi on. Nädala jooksul tekkisid ta silme alla kotid ja põskedele habemekiht, kuid ta ei peatunud hetkekski. Kui klassis ring jälle peale tehtud, oli ekraanil näidatava demo või video aeg ja siis jälle uuele ringkäigule igaühe kõrvale pilte kohendama. Ühe pildi valmimise jooksul jõudis ta seda vist keskmiselt 4 korda vaadata.

Ja allpool ongi ühiste jõupingutustega nädala jooksul valminud kunst või vähemalt suurem osa sellest! Minu enda pilti seal pole. Miks? Sest plaanin seda kasutada joonistajate blogis ja ei taha üllatusmomenti (või mis iganes moment sellega kaasneb) ära rikkuda... Igal juhul tundus, et hakkasin lõpus ka matte-lainele jõudma ja vähemalt tööprotsessile pihta saama. Great success!
Siin aga too megamix kõigi töödest, kus eri autoried eraldab must riba:


Ja siin on ka varemlubatud megapikk pildijada kooli seintel ja stendidel (täpsemalt drawing workshopi majas) olevast pildikamast...






















Viimased 4 pilti on meie järgmise nädala õpetaja tööd, kes alustab tegelikult juba homme (laupäeva) hommikul kell 10 värvi workshopiga. Homme kell 12 saabub ka Meelis, et osa saada Lawrence'i paljukiidetud teadmistepagasist. Ehk siis tulemas on järjekordne tihe päev ja see meenutab, et peab magama kobima...

Pixarikoolitus Viborgis - päev 4

Kuna täna midagi pöördelist ei toimunud, postitan pisut juttu üldisest elu-olust.

Õppetöö. Meie kõigi areng toimub silmnähtavalt. See, kuidas õppejõud paari väikse nipiga enda ja meie pilte väänab ja kohendab, on tõesti valgustav kogemus. See, kuidas ta Google pildiotsigu esimesest pildist teeb ENDA pildi, on valgustav. See, kuidas ta fotosid "varastab" ja oma piltidesse paneb, on valgusav. See, kuidas ta aegajalt skandeerib "U! S! A!", on valgustav.
Tema väikeselt virgutavatel hüüatustel ja ameerika-naljadel pole lõppu. Tegu on tõesti väga-väga hea õppejõuga, nagu varem kuulda oli. Sest tal pole mitte ainult oskusi, vaid ta oskab neid edasi anda, lahti seletada ja peale selle kõiki pidevas positiivses meeleolus hoida. "Holly shit, this is great!" "I'm loving this shit!""This is some grat shit there!" "If you have some questions while I'm doing the demo... don't bother me, I'm busy" "Are you happy?!" "Do you like me?!" "Do you like Bush?!"
This is damn great shit.

Õpilased. On neid, kes ei oska Photoshopi ja pole kunagi Wacom tabletit kasutanud, on neid, kes teevad poole tunniga töö, mis paneb õpetajagi suu lahti kukkuma. Mõlemaid äärmusi on antud grupis üks. Ülejäänud on oma oskustelt vähem samal skaalal varieeriuvad. Koos on aga multikultuurne seltskond: taanalased, rootslased, saksalsed, itaalased, eestlane... Paljud on omavahel juba tuttavad, kuna on samas koolis õpilased või on juba nädalaid koos veetnud samal kursusel. Mitmed läbivadki ka kogu 3D kursuse otsast lõpuni - 14 nädalat järjepanu tarkust (http://www.animwork.dk/Default.asp?ID=623).

Linnas. Shopata on võimatu, kuna kell 6 pannakse kõik poed kui üks mees kinni. Kuskil pole ühtki lahtioleku ajaga silti, sest kõik teavad ju seda isegi. Täna jõudsin just mõni minut enne sulgemist linna ainukesse antikvariaati ja seal mõned koomiksid omastada. Homme võtan lõunapausi selleks, et seal täpsemalt uurida.
Kohalik sääsuka-masti pood suletakse kell 7 ja kesklinna suurim oskuteskus kell 8.

Homme on siis viimane päev antud õpetajaga. Laupäeval algab õpe juba uue õppejõuga.

Õpetaja lisas oma kompositisoonile ka pisut värve:

Pixarikoolitus Viborgis - päev 3

Ütlen kohe ära, et täna on vägagi visuaalne postitus. Pole ma siia tulnud ju suuri sõnu tegema, vaid pigem väikseid pilte.

Keda aga huvitavad detailid, siis paar sõna. Hommikul asusime oma pilte tekstuurima ja värvima. Topolos esitas aeg-ajalt ekraanil demosid oma tehnikast ja näiteid loomingust, nagu ikka. Päeva lõpuks tõmmati aga otsad äkitselt kokku - homme alustame juba uue pildiga! See uus peab visuaalselt olema võimalikult palju esimese vastand, et erinevaid tehnikaid ja lähenemisviise läbi proovida sel nädalal.

Niisiis, õpetaja abiga jõuti õhtuks enam-vähem faasi, millest edasi võib minna igaüks omal käel detaile ja lõplike tekstuure lisades. Ega see kahepäevane maraton lihtne polnud - mitmetel oli valestart ja lõpuks ka ühes asjast erinevad poolikud lahendused. Kuid läbi vere ja pisarate oli siiski jõutud mingi... kontseptsioonini.

Siin on osa valminud töödest teie ustava paparazzi kaamerast...









Ja siin on teie ustava blogitseja panus antud ülesandesse (ja kelles pole mattepainteri vereraasugi, kui neid töid kõrvutada nõnda, oh well...):

Tasub mainimist, et antud pildi tegemisel kasutati ka õpetaja lahket abi poseerimisel; tähelepanelik vaataja leiab siit teda koguni kolmest kohast.
Igal juhul lõetuseks jäi õpetaja pildi kompositsiooniga väga rahule, eriti aga enda poseerimisega. Maalimise kohta ei öelnud ta eriti midagi - mida sa olematust asjast ikka räägid.

Väike kollazh, kuidas andekas kunstnik mängib andekalt vägivaldselt suremist...

Paremini ei läinud ka teise võtteseeria ajal...



Nõndaks. Pärast rasket tööpäeva kulub marjaks ära üks värskendav jalutuskäik öises linnas! Siia lõpetuseks siis üks davidlynchilik fotoseeria: