Umbes nädalase hilinemisega teavitan, et koomiksi kontuur on valminud! See valmis küll oodatust umbes nädal kiiremini (tempoga 2-5 lk päevas kahe nädala jooksul), kuid nüüd on see võidetud aeg lihtsalt muude maiste tööde-toimetuste nahka läinud ja mai lõpuks ehk homseks, ta küll ei valmi, nagu varem plaanitud. Näiteks valmis vahepeal üks lühikoomiks Eesti Ekspressile ja täna loopisin päev läbi puid kuuri... Eks ta ole.Aga! Kõik lehed on aga juba skännitud (kahes tükis ja siis arvutis kokku pandud, kuna A3 skännerit mul pole) ja esialgsed "lamedad värvid" peale pandudki juba. Lamedad värvid tähendavad seda, et taust ja tegelased on eri kihtidel olevate suvaliste toonidega täidetud, et hõlpsamalt siis värve edasi tuunida. Värvidest aga lähemalt järgmises või ülejärgmises postis.
Kontuurimiseks kasutasin vahendit Pentel Brush Pen.
See on jaapanlaste leiutis, nö täidetav pintsel. Ots on karvane nagu "päris" pintslil, kuid karvad on tehismaterjalist ja väga hästi kuju hoidvad - põhimõtteliselt ei saagi neid kõveraks painutada või kuidagi rikkuda. Pigem on ainukeseks veaks, et mõnikord tulevad mõned neist pärast suuremat vehkimist lihtsalt küljest ära. Vahend on väga tundlik ja võimaldab suht kiiret ja spontaanset joonistamist. Kuigi mõni high-end pintsel (Kolinsky Sable vms) on veelgi tundlikum ja hea tindiga lausa võrratu töövahend, jääb antud Penteli toote puhul ära tindipotti kastmine ja karvade puhastamine, mis tõstab märgatavalt töötempot ja lõbusust. Tulemus on üldiselt samuti väga-väga hea, kuna joone varieeruvus ja kulgemine võib parimatel hetkedel olla küllatki tundlik ning dünaamiline.
Kas see väide kehtib ka antud koomiksi puhul? Keskmiselt. Üldiselt olin kogu protsessi juures nö "brushimist" kõige enam oodanud, kuna see on illustratsioonide puhul alati mul lemmiketapp. Ilmselt olin end juba ootusega niivõrd üles kütnud, et antud etapp polnudki niiväga lõbus. Põhjuseks ka ilmselt see, et siin ei näe valminud lehe puhul head lõptulemust väga selgelt, kuna paljutki on neis kompades planeeritud liigendada värvide ja tonaaluse abil. Seega on tihti kontuuritud leheküljed ilma toonidete suht... tühjad või halva kompaga. Pealegi pole ma ära õppinud musta tooni kasutamist pinna organiseerijana, viirutust ka antud loos väga palju pole ning jooned näivad siis ekslevat paberil tihti suht abitult.
Esimesed värvimiskatsetused arvutis aga näitavad, et tegelikult saab mu kardetud värvimine olema ilmselt hoopis lõbusam ja rahusdustpakkuvam. Siin hakkab ju koomiks oma lõplikku ilmet võtma ja see meeldib mulle juba hulga rohkem. Värvimisest ja jutumullide pealepanekust aga täpsemalt siis edaspidi.
Ahjaa, mõned arvud ka kulumaterjalide kohta. Kogu koomiksi peale (32 lk) kulus umbes 4 padrunit spetsiaalset Penteli tinti. Vahepeal pidin ka uue Brushi kasutusele võtma, kuna vanal (juba ka muudes töödes pea pool aastat kasutatud isendil) tulin otsast mitmed karvad ära ja see muutis pintsli otsa liialt teravaks. Nagu öeldud, see on tüüpiline ja ainuke viga nende joonistusvahendite juures. Kuuldavasti saab osavama käega selle teraviku kääridega eemaldada... Endal pole veel ilma pintslit veel hullemini vigastades õnnestunud.
Öiseid brushmistunde aitas erksamalt mööda saata vana hea 2-gigane Ipod nano, seega käib ka mu kõrvakuulmine ilmselt nüüd mõne millisajandikuga kulumaterjalide alla :) Korrektsuse huvides olgu ka mainitud, et kõlasid palad artistidelt nagu Franz Ferdinand, Led Zeppelin, Oasis, Beatles, Radiohead. Kõik peale viimase ei kuulu absoluutselt mu igapäevasesse (isegi igaaastakümnesesse) playlisti, kuid sellegipoolest oli tore rokkimine.
