Keda aga huvitavad detailid, siis paar sõna. Hommikul asusime oma pilte tekstuurima ja värvima. Topolos esitas aeg-ajalt ekraanil demosid oma tehnikast ja näiteid loomingust, nagu ikka. Päeva lõpuks tõmmati aga otsad äkitselt kokku - homme alustame juba uue pildiga! See uus peab visuaalselt olema võimalikult palju esimese vastand, et erinevaid tehnikaid ja lähenemisviise läbi proovida sel nädalal.
Niisiis, õpetaja abiga jõuti õhtuks enam-vähem faasi, millest edasi võib minna igaüks omal käel detaile ja lõplike tekstuure lisades. Ega see kahepäevane maraton lihtne polnud - mitmetel oli valestart ja lõpuks ka ühes asjast erinevad poolikud lahendused. Kuid läbi vere ja pisarate oli siiski jõutud mingi... kontseptsioonini.
Siin on osa valminud töödest teie ustava paparazzi kaamerast...
Ja siin on teie ustava blogitseja panus antud ülesandesse (ja kelles pole mattepainteri vereraasugi, kui neid töid kõrvutada nõnda, oh well...):
Tasub mainimist, et antud pildi tegemisel kasutati ka õpetaja lahket abi poseerimisel; tähelepanelik vaataja leiab siit teda koguni kolmest kohast.Igal juhul lõetuseks jäi õpetaja pildi kompositsiooniga väga rahule, eriti aga enda poseerimisega. Maalimise kohta ei öelnud ta eriti midagi - mida sa olematust asjast ikka räägid.
Väike kollazh, kuidas andekas kunstnik mängib andekalt vägivaldselt suremist...
Paremini ei läinud ka teise võtteseeria ajal...
Nõndaks. Pärast rasket tööpäeva kulub marjaks ära üks värskendav jalutuskäik öises linnas! Siia lõpetuseks siis üks davidlynchilik fotoseeria:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar